n üldteada, et lepingu lõppemisel, peab üürnik eluruumi koos tema kasutusse antud asjade ja võtmetega omanikule tagastama. Siinkohal ei hakka ma „puuküürnike” temaatikasse laskuma, kuna sellest on viimasel ajal meedias palju juttu olnud. Räägin hoopis sellest, millises seisundis peab üürnik eluruumi omanikule tagastama.
Seaduse kohaselt peab üürnik eluruumi pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest. Seega on ilmselge, et iga asi mida kasutatakse ka kulub ja see kulumisega seotud kahju on omanikule üüriga hüvitatud.
Üürnikule üle antud eluruum on üldjuhul uue elaniku sissekolimiseks ette valmistatud ja koristatud ning eeldatakse, et tagastamisel peab eluruum olema samuti korras. Paraku on inimeste arusaam koristamisest vägagi erinev. Nii soovivad omanikud sageli, et üürnik teeks enne tagastamist eluruumis n-ö suurpuhastuse. Kas seda saab üürnikult nõuda?
Näiteks ühes üürikomisjoni vaidluses on üürikomisjon selgitatud, et üürileandja ei saa üldjuhul eeldada, et saab üürilepingu lõppemisel üürnikult tagasi koristust või hooldust mittevajava eluruumi. Seadusest tulenevalt peab üürnik oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Sellest järeldub, et kui üürileandja hinnangul vajab eluruum pärast üürilepingu lõppemist põhjalikku koristust, ei ole alust nõuda koristamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
Ehk vaidlus tekibki sellest, mida pidada „väikeseks koristamiseks”. Näiteks käib mõne jaoks koristamise juurde ka perioodiline akende pesu, mõni aga peseb aknaid vaid kevade saabudes. Seega on mõistlik juba üürilepingus täpsustada, mida omanik koristamise juures eeldab, vältimaks hilisemaid lahkarvamusi.
Selgem on olukord siis, kui üürnik rikub või lõhub mõne omanikule kuuluva eseme. Kuid ka siin tuleb arvestada, et isegi kui asi on sedavõrd kahjustatud, et seda ei saa enam kasutada, ei saa üürnikult nõuda selle asja alghinna hüvitamist. Näiteks ühes üürivaidluses oli üürniku kasutada antud uus diivan, üürnik aga suutis kaheksa kuuga, mil üürileping kestis, diivani totaalselt ära määrida. Lisaks kraapis üürniku kass kattematerjali puruks. Omanik nõudis üürnikult kogu diivani maksumuse hüvitamist koos transpordikuluga. Üürikomisjon sellega ei nõustunud ja tegi järgneva arvutuse.
Diivani ostuhind oli 402 €. Eeldusel, et diivan on kasutatav 10 aastat, kulub ta ühes aastas 10% (40,2 €), 8 kuuga väheneb tema väärtus seega 26,8 € võrra (40,2 : 12 x 8 = 26,80). Kuna diivan oli üürniku kasutuses 8 kuud, siis isegi juhul, kui üürnik oleks diivanit kasutanud hoolikalt, ei oleks lepingu lõppemisel olnud tegemist uue, vaid kasutatud diivaniga. Seda tuleb üürnikult hüvitise väljamõistmisel arvestada. Komisjon otsustab, et vastustajalt tuleb avaldaja kasuks välja mõista hüvitis diivani kahjustamise eest 402 – 26,80 = 375,20 €, samuti diivani soetamisel kantud transpordikulu 20 €, kõik kokku 395,20 €.
Vaidlusi tuleb ette ka tõendamisel, kus üürileandja väidab üht ja üürnik teist. Seega tuleb eluruumi üürnikule üleandmisel koostada üleandmise akt ning tagastamisel – tagastamise akt. Aktis tuleb fikseerida nii asjade loetelu, mis üürniku kasutada jäävad, kui ka asjade ja tervikuna eluruumi seisund. Siinkohal tuleks seisund põhjalikult kirja panna või teha ohtrasti pilte, et oleks millele tugineda vaidluse korral. Nii on Riigikohus selgitanud, et kui üürileandja leiab, et üürnik on talle tekitanud kahju, kuna korter on kahjustatud üle tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, tuleb üürileandjal esitada selle kohta tõendid.
2021. aasta jaanuaris jõustunud seaduse muudatusega on nüüd lubatud üürilepinguga ka kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Minu hinnangul aga tuleb selline kokkulepe kõne alla vaid siis, kui üüritav eluruum on uus või värskelt remonditud. Oleks ju imelik nõuda üürnikult aastaid vana tapeedi samaväärse vastu vahetamist või juba eluruumi üürnikule üleandmisel laiguliste ja kriibitud seinte ülevärvimist.
Siiski ei kohaldata sätestatut asjadele, mille üürileandja on andnud koos eluruumiga üürniku kasutusse isegi siis, kui need asjad anti üürnikule üle tuttuutena. Näiteks ei saaks nõuda, et peale aastast eluruumi kasutamist, üürnik paigaldaks uue köögimööbli või uue vanni.
Seega peetakse selle sätte all silmas vaid asja hariliku kulumise jälgede kõrvaldamist. Samas tekitab selline kokkulepe üürnikule suurema rahalise kohustuse, mistõttu oleks mõistlik selle võrra üüri vähendada. Sellisel juhul tuleks üürilepingus selgelt ära näidata, missuguses ulatuses peaks üürnik selle eest vähem üüri maksma.
Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.
Evi Hindpere
kinnisvarajurist
30.11.21
