Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Osa I
Elus tuleb ikka ette olukordi, kus mõned arved jäävad tasumata. Seda kas hooletusest, raha puudusest või pahatahtlikult. Mida siis teha?
Üürilepingut sõlmides võtab üürnik kohustuse tasuda üüri ja teisi asja kasutamisega seotud makse kogu üürilepingu kehtivuse aja jooksul. Üürniku toimetulekuraskused ei vabasta teda tasu maksmise kohustusest ja üürileandja ei ole sotsiaalabi pakkuja. Samuti ei vabasta pandeemiaga kaasnevad piirangud rahaliste kohustuste täitmisest.
Kui üürnik jääb võlgu ühe korra või paaril korral mõjuval põhjusel, ei tõtta veel üürileandja võtma ette samme temast vabanemiseks. Ikka juhtub. Kui aga on alust arvata, et probleem süveneb, võiks mõelda üürilepingu üles ütlemisele. Kuidas saab seda teha?
Võlaõigusseadus näeb ette kolm erinevat ülesütlemise alust tasumisega viivitamise korral. Esiteks maksedistsipliini rikkumine. See tähendab, et üürnik on tasunud lepingulisi makseid või nende osa kokkulepitud tähtajast hiljem ja seda vähemalt kahel järjestikusel korral. Oluline osa on vähemalt ühe kuu üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.
Teine ülesütlemise alus on üüri või tagatisraha maksmata jätmine. Siin on juba oluline võlgnetav summa. Üüri või tagatisraha võlgnevus peab olema vähemalt kahe kuu eest, et leping üles öelda. Ning kolmas alus tuleb kõne alla siis, kui võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad kulud.
Siiski vaatamata sellele, et ülesütlemise alus on olemas, ei saa üürileandja teha seda päevapealt. Nimelt tuleb üürnikku enne lepingu ülesütlemist hoiatada, et kui ta 14 päeva jooksul võlgnevust ei kustuta, öeldakse temaga sõlmitud leping üles. Täiendavat tähtaega ei ole vaja anda, kui üürnik on võlgnevusele eelnenud aasta jooksul vähemalt kahel korral tasunud võla alles täiendava tähtaja jooksul või pärast seda. Sellisel juhul võib lepingu koheselt üles öelda.
Lepingu ülesütlemisest tuleb üürnikule teatada taasesitamist võimaldavas vormis (kirja, elektronposti, sõnumi vms moel). Ning teates tuleb märkida vähemalt:
1. eluruumi aadress;
2. lepingu lõppemise päev;
3. ülesütlemise põhjus;
4. ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
NB! Nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine ning üürnik võib jätta selle tähelepanuta ja jätkata asja kasutamist.
Eluruumi üürnik võib lepingu ülesütlemist vaidlustada 30 päeva jooksul üürikomisjonis või kohtus ja seda vaid siis, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Paraku on Eestis vaid üks üürikomisjon, mis asub Tallinnas ja kus lahendatakse vaid Tallinnas olevate eluruumide kasutamisega seotud vaidlusi. Kui tegemist on väljaspool Tallinnat oleva eluruumiga või äripinnaga, tuleb ette võtta kohtutee.
Üürilepingu ülesütlemine ei vabasta üürnikku võlgnevusest. Paraku, kui üürnik vabatahtlikult võlga ei kustuta, tuleb ikkagi pöörduda üürikomisjoni või kohtusse. Aga sellest räägin juba järgmisel korral.
Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.
Evi Hindpere
kinnisvarajurist
26.10.21
