Vanemate elamute puhul on üsna tavapärane, et üks korteriomanik on rõdu kinni ehitanud, teine koguni eluruumi rõdule laiendanud. Kolmas on vahetanud aknad enda parema äranägemise järgi. Neljas on korteri vaheseina kõrvaldanud ja seeläbi korteri planeeringut muutnud. Hiljuti võis meediast lugeda, et ka rajatakse eraviisilisi küttekoldeid.
Lühikeses perspektiivis võib rõdu arvelt juurde saadav paar ruutmeetrit põrandapinda, seina ava tegemise järel saavutatud uudne planeeringulahendus või ühistu suvast sõltumatu küttekolle olla atraktiivne võimalus, mis kergitab kinnisvara turuväärtust kenasti.
Pikemas vaates võib see aga tähendada ebaseaduslike ümberehituste likvideerimise vajadust, mis toob korteriomaniku jaoks kaasa ootamatud ja ettenägematud kulud. Hoopis kurjaks läheb olukord, kui selgub, et ebaseaduslik ümberehitus oli kindlustusjuhtumi põhjus ja nii tekkivad probleemid kindlustussumma väljamaksmisel.
Korteri rõdule laiendamine ei ole sugugi süütu muudatus. Kui korteri pindala jääb küttekulude arvestuses muutmata, hakkavad sisuliselt majanaabrid laienduse küttekulu kinni maksma. Võiks arvata, et küll tuleb ka aeg, kus majanaabritel tekkib teadmist või omavalitsustel piisavalt jõudu ja julgust, et nõuda rõdude kinniehitamise või hoone fassaadi muutvate raamitud klaaside eemaldamist või teisest erinevate akende likvideerimist.
Korteriomanik, kes on oma korteris teinud ise ümberehitustöid või kes on ostnud taolise korteri, peaks korraldama, et muudatused vastavad normidele ja ettekirjutustele ning vajadusel saavad kantud ehitisregistrisse. Elu näitab, et mida aeg edasi, seda enam normid ja standardid karmistuvad ning seda keerukamaks muudatustööde seadustamine läheb.
Inimene üldjuhul ei peaks ostma eluruumi, mis ei vasta ehitisregistri andmetele, kus on teistest erinevad aknad, kus korterit on laiendatud rõdule, kus on seadustamata küttekolle või on tehtud muid seadustamata ümberehitustöid. Sellist korterit soetades on oluline, et ostja teaks väga täpselt, mida ta teeb ja millised riskid endale võtab. On ainult aja küsimus, mil eluruumi ümberehitamise või seadustamise kulud tasuda tuleb.
Lisaks võib ebaseaduslikult ümberehitatud eluruumidega olla tehingute tegemine raskendatud. Pangad ei soovi finantseerida võimalike probleemidega kinnisvaraobjekte. Kuivõrd enamik elamispindade ostutehinguid finantseeritakse pangalaenu abil ei ole sellist eluruumi liiga hõlbus laenu tagatisena pantida ja objektile ostjaid leida.
Korralik kinnisvaramaakler peab aitama kinnisvaraostjal pöörata tähelepanu ebaseaduslike ümberehitustega seotud asjaoludele, et koduostja saaks otsustada, millised tulevikus võib-olla ette tulevad riskid ja võimalikud kulud on ta enda kanda valmis võtma.
Andree Raid
Raid & Ko kinnisvara- ja õigusbüroo juhatuse liige
