Soovid osta, müüa või üürida kinnisvara?

Vajad kinnisvara hindamist või õigusabi?

Saada soov ja leiame koos parima lahenduse!

Saada soov

Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Osa II

Ekslik on arvata, et üürileandja peab ootama mingis suuruses või mingi perioodi jooksul
üürivõla tekkimist, et esitada üürnikule nõue. Ei, igasugune kohustus tuleb täita
kokkulepitud viisil ja õigel ajal. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil
üürileandjal on õigus nõuda nõuetele vastava kohustuse täitmist. Näiteks kui üürnik peab
üüri tasuma 15ndaks kuupäevaks, siis sellele tähtpäevale järgnevast päevast ehk 16ndast
kuupäevast alates on üürileandjal õigus esitada üürnikule lepingu täitmise nõue.

Koos lepingu täitmise nõudega, peab üürileandja andma üürnikule mõistliku tähtaja võla
kustutamiseks. Alles seejärel saab üürileandja esitada avalduse üürikomisjoni või hagi
kohtusse.

Üürikomisjon on alternatiivorgan eluruumi üürivaidluste lahendamisel. Paraku on Eestis
ainult üks üürikomisjon, milleks on Tallinna Üürikomisjon. Seega saab üürikomisjoni
pöörduda vaid siis, kui tegemist on Tallinnas asuva eluruumiga. Üürikomisjoni pädevus
rahaliste nõuete osas on piiratud 3200 euroga. Üürikomisjonist on võimalik otsus kätte
saada kohtumenetlusest oluliselt kiiremini. Üürikomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba ja
jõustunud otsus on täitmisele pööratav täitemenetluse korras. Väljaspool Tallinnat olevate
eluruumide ja äriruumide korral, saab pöörduda vaid kohtusse.

Kohtusse pöördumisel on mõistlik kasutada maksekäsu kiirmenetlust. Kiirmenetlus
võimaldab üürileandjal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja
väiksemate kulutustega saada täitedokument. Maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on 3%
nõudelt kuid mitte alla 45 euro ja sissenõutav võlgnevus ei või ületada 6400 eurot.

Täitedokumendi ehk maksekäsu alusel saab kohtutäitur nõuda võlgnevuse sisse
täitemenetluse korras. Vaata täpsemalt https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-
menetlused/maksekasu-kiirmenetlus.

Kui aga sissenõutav summa on kõrgem või üürnik ei nõustu üürikomisjoni otsusega, või ei
tunnista võlgnevust maksekäsu kiirmenetluses, tuleb algatada hagimenetlus maakohtus.
Siis aga tuleb tasuda täies mahus riigilõiv või maksekäsu kiirmenetluse järgselt riigilõivude
vahe. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele Sinu enda poolt valitud kohtutäitur.

Arvestada tuleb ka nõude aegumisega. Kui üürileandja nõuab üüritud asja muutmise või
halvendamise eest hüvitist, on aegumistähtaeg kuus kuud. Aegumistähtaeg algab asja
tagasisaamisest. Kui aga tegemist on üüri, kõrvalkulude ja/või hoone korrashoiu- ja
parenduskuludega, on aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks
muutumisega. Kui nõue on aegunud, võib üürnik keelduda enda kohustuse täitmisest.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga.
Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka Sinu kommentaarid ja küsimused on
oodatud.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
2.11.21

Vaata kõiki uudiseid