Kuigi ajad on pinevad, sõda Ukrainas käib ja koroona ei ole ka kusagile kadunud, peame ikkagi tegelema ka argiste asjadega. Päike käib juba kõrgelt ja korteriühistud peavad valmistuma kevadiseks üldkoosolekuks.
Miks on kevadine üldkoosolek vajalik? Eelkõige selleks, et kinnitada eelmise majandusaasta aruanne ning kehtestada uus majanduskava. Kui juhatuse volituste tähtaeg hakkab ümber saama, tuleb valida ka uus juhatus või pikendada olemasoleva volitused. Kuigi põhikiri ei ole enam kohustuslik, võiks need ühistud, kelle põhikiri ei vasta seaduse nõuetele, mõelda põhikirja ajakohastamisele või loobuda põhikirjast sootuks.
Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kes peab koosoleku toimumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui koosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb koosoleku teates märkida koht, kus ja millises korras on võimalik nende dokumentidega tutvuda. Kui korteriomanik on teatanud juhatusele oma elektronposti aadressi, tuleb koosoleku teade koos nõutavate dokumentidega saata sellel aadressil.
Koosoleku võib läbi viia tavakohaselt, leides selleks sobiva ruumi. Kui ühistul on vahendeid ja võimekust, võib läbi viia n-ö hübriidkoosoleku, kus osad korteriomanikest viibivad füüsiliselt kohapeal ja osad võtavad koosolekust osa veebi kaudu. Koosolekust osalejate nimekirjas tuleb märkida korteriomaniku osalemise viis.
Samuti võib otsuseid vastu võtta ka koosolekut füüsiliselt kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab juhatus kõikidele korteriomanikele otsuste eelnõud ja annab tähtaja, mille jooksul peavad korteriomanikud eelnõude kohta oma seisukoha esitama. Vastamise tähtaega ei või olla lühem kui seitse päeva. Otsused loetakse vastu võetuks, kui oma seisukoha on esitanud üle poole korteriomanikest ja otsuste poolt on antud üle poole häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Evi Hindpere
kinnisvarajurist
